
𝗠inistru 𝗝ustisa 𝗥eafrima 𝗔poiu 𝗘sforsu 𝗗izitalizasaun 𝗜ha 𝗟ansamentu 𝗪ebsite 𝗞𝗟𝗔𝗧𝗨
𝗗Í𝗟𝗜, 𝗠𝗝 — 𝗞𝗶𝗻𝘁𝗮-𝗳𝗲𝗶𝗿𝗮 𝟬𝟵 𝗢𝘂𝘁𝘂𝗯𝗿𝘂 𝟮𝟬𝟮𝟱, Sua-Eselénsia Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai reafirma apoiu esforsu dizitalizasaun iha serimónia lansamentu website https://klatu.mj.gov.tl, ne’ebé realiza iha sala Auditoriu Ministériu Justisa, Colmera, Díli.
Iha serimónia lansamentu ida-ne’e, ezersísiu responsabilidade partisipativa hodi kontribui ba polítika dizitalizasaun nasionál. Atividade ida-ne’e hatán ba esforsu Governu atu promove dezenvolvimentu iha área informasaun no telekomunikasaun, hodi hadia sistema administrasaun públika, aumenta transparénsia, no fasilita asesu komunidade ba informasaun.

“Ha’u sente onradu atu hamutuk ho ita-bo’ot sira, ohin iha eventu importante ida —lansamentu ofisiál ba website Komisaun Luta Anti-Tráfiku Umanu (KLATU). Plataforma ida-ne’e reprezenta liu fali prezensa dijitál ida; ida-ne’e reflete ita nia kompromisu ba transparénsia, inkluzaun, no envolvimentu públiku ne’ebé maka’as liután iha luta hasoru tráfiku umanu iha Timor-Leste” Ministru Justisa hateten lia hirak-ne’e, liuhosi ninia diskursu.
Ha’u hato’o ha’u nia apresiasaun profunda ba IOM ninia apoiu tékniku no hein katak ida-ne’e marka inísiu ba kolaborasaun kontinua hodi hametin ita nia esforsu sira.
Mundu ohin loron, informasaun maka sai aparellu ida iha forsa maka’as. Liuhusi website ida-ne’e, KLATU sei fó asesu ba sidadaun, vítima, instituisaun, no parseiru sira ba rekursu esensiál sira—enkuadramentu legál, rede referral ba apoiu vítima, atualizasaun kona-ba planu asaun nasionál, peskiza no dadus, materiál sensibilizasaun, no kanál ba relatóriu no kooperasaun.

Dezeña Website ne’e atu sai fasil ba utilizadór no asesivel, sítiu ne’e sei permite ema hotu-hotu—tantu iha Dili, ou munisípiu remota sira, ka iha rai-li’ur—atu bele asesu ba KLATU nia serbisu. Website refere sei ajuda ita atu:
• 𝗣𝗿𝗼𝗺𝗼𝘃𝗲 𝗸𝗼𝗻𝘅𝗶é𝗻𝘀𝗶𝗮 kona-ba risku no prevensaun tráfiku umanu, eduka komunidade sira kona-ba oinsá atu rekoñese no responde ba ameasa sira.
• 𝗙𝗮𝗵𝗲 lei, polítika no matadalan sira ne’ebé atualizadu, hodi halo enkuadramentu legál sira fasil atu asesu ba ofisiál sira, advogadu sira, no públiku, enkuantu haburas koordenasaun entre governu, ONG sira, no implementador lei sira.
• 𝗙𝗼́ 𝗮𝗽𝗼𝗶𝘂 𝗻𝗼 𝗶𝗻𝗳𝗼𝗿𝗺𝗮𝘀𝗮𝘂𝗻 ba vítima sira, peskizadór sira, mídia, no sosiedade sivíl, inklui orientasaun kona-ba buka tulun, protesaun, no relatóriu. Ha’u mós rekomenda atu oferese konteúdu iha lian Tetum, Portugés, no Bahasa Indonézia, hamutuk ho liña Hotline hodi hato’o insidente tráfiku umanu sira.
Diretór Nasionál Informasaun Téknolojia Ministériu Justisa, Sebastião Domingos Freitas Belo aprezenta kona-bá karakterístika xave sira hosi website https://klatu.mj.gov.tl ida-ne’e.
Lansamentu plataforma ida-ne’e marka faze foun ida iha ita-nia esforsu nasionál sira hodi kontra krime atan moderna. Ida-ne’e hatudu ita nia rezolusaun la’ós de’it atu hatán ba krime fa’an ema maibé, atu envolve, informa no mobiliza ho pro-ativu. Baze koñesimentu ida ne’ebé transparente no fahe kuñesimentu hametin konfiansa no fortefika kolaborasaun entre parte interesada sira hotu—inklui ita-nia sidadaun sira.
Iha serimónia lansamentu ne’e, partisipa mós hosi Sekretária Estadu Igualdade, Elvina de Sousa Carvalho, Xefe Misaun Organizasaun Internasional, Jewel Trishia Ali, reprezentante Ajénsia Teknolojia no Komunikasaun (TIC sigla portugés).
Nune’e mós reprezentante Ministériu Transporte no telekomunikasaun, Defensor Públiku Jerál, Dr. Câncio Xavier, Diretór-Jeral Servisu Rejistu no Notariadu Interinu, Diretór-Jerál Adminsitrasaun Ministériu Justisa, Diretór Nasionál PCIC. Embaisador sira;Estadus Unidus nian, Austrália, Indonézia, TLPDP, komisáriu sira, parseiru dezenvolvimentu sira, organizasaun sosiedade sivíl sira no seluk tan.
Prezidente Komisáriu KLATU ne’ebé lidera hosi Diretór Jeral Polítika Justisa, Dr. Honorio Aureliano Soares Magalhães hamutuk ho membru komisáriu sira ne’ebé mai hosi Policia Cientifica Investigação Criminál (PCIC), Ministeriu Publiku, Ministériu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Ministériu Solidariedade Sosial, DNIC-PNTL, Servisu Migrasaun, JSMP no AlFEla .